Domeen ehk domeeninimi on veebilehe aadress, näiteks nordweb.fi. Igapäevakeeles kasutatakse sõnu domain, domeen ja domeeninimi läbisegi ning need tähendavad sama asja.
Millest domeen koosneb?
Domeenil on kaks osa:
- Nimi, mille valid ise, näiteks sinuettevote.
- Laiend ehk TLD (top-level domain), näiteks .fi, .com või .eu. Soomes tegutsevale ettevõttele on .fi tavaliselt kõige loomulikum valik.
Koos moodustavad need aadressi sinuettevote.fi. Aadressi algusesse kirjutatav www on vaid väljakujunenud alamdomeen, mitte domeeni enda osa.
Milleks domeeni vaja on?
- Veebileht. Domeen juhib külastajad sinu veebilehele kergesti meeldejääva nimega IP-numbri asemel.
- E-post. Oma domeen võimaldab aadresse kujul eesnimi@sinuettevote.fi. Loe lähemalt: e-post oma domeeniga.
- Bränd ja omand. Registreeritud domeen on selle omaniku ainuõigus nii kaua, kuni seda pikendatakse.
Väike sõnastik
- DNS (Domain Name System) on süsteem, mis tõlgib domeeni serveri IP-aadressiks.
- Nimeserver on server, mis ütleb, kuhu domeeni liiklus suunatakse.
- Registripidaja on ettevõte, kellelt domeeni hangid. Soome .fi-domeene haldab Traficom ja registreerimine tehakse registripidaja kaudu.
Kuidas domeeni saada?
Kontrolli kõigepealt, kas soovitud nimi on vaba, ja registreeri see seejärel registripidaja juures. Kogu protsess võtab paar minutit ja domeen on kohe kasutatav. Kui nimi on juba hõivatud, loe meie juhendit: kellele domeen kuulub ja mida teha, kui nimi on hõivatud.
Domeen on siiski vaid aadress. Veebileht ise vajab lisaks serveriruumi, millest räägime artiklis mis on veebimajutus.
Kontrolli, kas soovitud domeen on vaba ja registreeri see mõne minutiga.
